Ülevaade Linuxi failisüsteemist

Mis tahes seadme jaoks, mis kasutab mis tahes tarkvara, peab sellel olema töötav opsüsteem, mis suudab pakkuda tarkvara platvormi, mis on vajalik selle seadme nõuetekohase töö tagamiseks. Selle põhjal saame hinnata, kui oluline on opsüsteem mis tahes seadme töötamisel. Samamoodi on olemas midagi, mis on opsüsteemi jaoks ülioluline, mida me siin näeme. Üks opsüsteemi põhifunktsioone on see, et see annab ruumi failisüsteemi kasutamisega kättesaadavaks tehtud andmete talletamiseks. Siin näeme kõike Linuxi failisüsteemi kohta, näiteks seda, mis see on, kuidas see aitab opsüsteemi ja mis teeb sellest opsüsteemi olulise osa. Nii et ärme oota palju ja alustame!

Linuxi failisüsteem

Failisüsteemi võib määratleda kui andmete kindlal viisil hoidmise viisi, et seda saaks vajaduse korral sujuvalt leida. Operatsioonisüsteemi põhjal sõltub see, millist failisüsteemi on järgitud. Failisüsteemi peamine eesmärk on hõlbustada kasutajatel ja opsüsteemil failide salvestamist kindlaksmääratud viisil, et kõik osapooled saaksid faile hõlpsalt talletada või hankida. Nagu nimigi ütleb, tegeleb failisüsteem failidega ja kataloogidega, mida väidetavalt hoitakse salvestusseadmes mis tahes opsüsteemi abil. Opsüsteem mängib lihtsalt vahepealse rolli, mis hõlbustab andmete edastamist mäluseadmesse, nii et seda saaks seal hoida.

Linuxi opsüsteemis pole kõvaketta paigaldamine ja lahtivõtmine opsüsteemi töötamise ajal võimalik. Alguses saate opsüsteemi installimisel võimaluse valida selle ketta osa, mida kasutate või mida soovite kasutada mis tahes failisüsteemis. Allpool on mõned failisüsteemid, mida saab valida Linuxi installimisel oma süsteemi. Kasutajale on saadaval mitu failisüsteemi ja vastavalt nende nõudmistele saab valida ühe neist.

Parim 7 parimat Linuxi failisüsteemi

Vaatame seitset parimat Linuxi failisüsteemi 2019. aasta septembris.

1. Ext4

Linuxi opsüsteem lubab teil kasutada failisüsteemi Ext2, Ext3, Ext4, kus Ext4 on peetud moodsaks levitajaks ja ka kõige tõhusamaks. Kui kasutaja ei vali ühtegi failisüsteemi, loetakse vaikesüsteemiks Ext4. See võimaldab kasutajal hallata suurt kettadraivi.

2. BtrFS

See on teine ​​Linuxi opsüsteemi pakutav failisüsteem. Tavaliselt on seda nimetatud Butter FS-ks. Oracle'i välja töötatud süsteem on üks tõhusamaid failisüsteeme, mis on võimeline töötlema suurt andmemahtu. Installimise ajal peate veenduma, et olete selle valinud, kuna see pole Linuxi vaikefailisüsteem.

3. JFS

See failisüsteem on populaarne tänu oma lihtsusele ja võimele töötada vastavalt kõvaketta suurusele. See tähistab ajakirjaga failisüsteemi ja selle on välja töötanud IDM. See töötab hästi mõlemat tüüpi kõvaketastega: väikeste ja suurte salvestusruumidega. See failisüsteem kasutab protsessori väga vähest töötlemisvõimsust ja selle funktsiooni tõttu eelistavad seda mõned süsteemiadministraatorid.

4. ReiserFS

ReiserFS on üks Linuxi failisüsteeme, mis selle ebaefektiivsuse tõttu asendati Reiser4-ga. Andmete pikaajaliseks säilitamiseks või hoidmiseks on soovitatav valida Butter FS ReiserFS asemel. Ükski süsteemi administraator kasutab seda vaevalt, kuna andmete ja kõvaketastega töötamiseks on vaja midagi tõhusamat.

5. ZFS

Kui rääkida kõige arenenumast failisüsteemist, millel on palju erifunktsioone, on see alati ZFS. See failisüsteem võimaldab teil dünaamilist ketta eemaldamist ja draivide ühendamist, mis on andmesalvestusseadmega töötamisel väga kasulik. Selle on välja töötanud päikesemikrosüsteem ja see organisatsioon vastutab kõigi selle failisüsteemi värskenduste ja täienduste eest.

6. FAT32

See on kõige tavalisem failisüsteem, mida kasutatakse kõigis opsüsteemides nagu Linux, Windows ja nii edasi. See on parim viis failide salvestamiseks, nii et opsüsteemil oleks nende failide ja kataloogide haldamine lihtne. Oluline on mõista, et kuigi see on kõige tavalisem, peab kasutaja enne oma opsüsteemi valimist valima, milline failisüsteem neile kõige paremini sobib.

7. exFAT

See on veel üks failisüsteem, mis kuulub FAT-i perekonda. Seda peetakse andmete või failidega töötamisel ka kõige sagedamini kasutatavaks failisüsteemiks. Seda efektiivsuse tagamiseks saavad seda failisüsteemi kasutada kõik operatsioonisüsteemid. See failisüsteem on hea, kui on vaja töötada vähese või suure mahuga andmetega.

Järeldus

Linuxi failisüsteemi on peetud puudetaoliseks salvestusstruktuuriks, kus hierarhia ülaosa hõivab juur või /. Igal kasutajal on kodukataloog Linuxis ja sealt kodukataloog pääseb juurde kõigile nende haru alla kuuluvatele failidele. Mõned failid sisaldavad süsteemi konfiguratsiooni ja neid saab kasutada ainult juurkasutaja. Neil failidel või kataloogidel pole tavakasutajale juurdepääsu. Tavalised kasutajad ei peaks operatsioonisüsteemi sisemistes failides muudatusi tegema ja seetõttu on nende failide kasutamine piiratud. Kasutaja kodukataloogi haru all on neil veel mitu faili, mida saaks kasutada valitud failide salvestamiseks, mis teeb OS-iga töötamise nende jaoks lihtsaks.

Soovitatav artikkel

See on olnud Linuxi failisüsteemi juhend. Siin käsitleme ülevaadet Linuxi failisüsteemist koos parima 7 parima Linuxi failiga. Lisateavet leiate ka meie muudest soovitatud artiklitest -

  1. Linuxi eelis
  2. Linuxi alternatiivid
  3. Linuxi süsteemi käsud
  4. Linuxi distributsioonid
  5. Põhjalik juhend Linuxi operaatoritele

Kategooria:

Tarkvaraarendus