Sissejuhatus Unixi operaatoritesse

Unix on operatsioonisüsteem, mis on tuletatud AT&T Unixist. Selle ehitamiseks kasutati C ja assamblee keelt. Selles artiklis käsitleme UNIX-is esinevaid eri tüüpi operaatoreid. Unix koosneb 3 osast: kernel, kest ja programmid.

  • Kernel on Unixi tuum, mis haldab ülesannete jaoks vajalikku aega ja mälu
  • Shell on kerneli ja kasutaja vaheline CLI (käsurea liides). Kui kasutaja süsteemi sisse logib, siseneb ta kesta, kus see võtab vastu käske ja kutsub vastava programmi sama töötlema.
  • Programmid ja failid - Unixi mitmesugused käsud on dokumenteeritud juhendis, millele pääseb juurde inimese sisestades. Samuti on protsessid, mis töötavad kestas, mille identifitseerib nende kordumatu PID (protsessi identifikaator). Unixis salvestatud failidel ja kataloogidel on hierarhiline struktuur / tee, mis algab / tähendab juure asukohta.

Operaatoritüübid Unixis

Unixis on 5 tüüpi põhioperaatoreid, mis on:
1. Aritmeetika
2. Suhted
3. Boolean
4. Failitesti operaatorid
5. Bitwise

1) Aritmeetikaoperaatorid

Neid kasutatakse matemaatiliste aritmeetiliste toimingute tegemiseks. Järgnevalt on toodud mõned aritmeetilised operaatorid:

  • Lisamine (+): kasutatakse lisamiseks 2 operandi vahel
    Näide: c = `laiend $ a + $ b`
  • Lahutamine (-): kasutatakse lahutamist 2 operandi vahel
    Näide: c = `lahter $ a - $ b`
  • Korrutamine (*): kasutatakse 2 operandi väärtuse korrutamiseks
    Näide: c = `laienda $ a \ * $ b`
  • Jaotus (/): kasutatakse esimese operandi jagamiseks teisega
    Näide: c = `laienda $ a / $ b`
  • Moodul (%): kasutatakse jäägi saamiseks, mis saadakse esimese operandi jagamisel teisega
    Näide: f = `laiend $ a% $ b`
  • Omistamine (=): kasutatakse teises operandis antud väärtuse omistamiseks esimesele
    Näide: c = $ b
  • Suurendamine (++): kasutatakse operandi väärtuse suurendamiseks 1-ga.
    Nt: ((a ++)) - järelkasv, ((++ a)) - eelne juurdekasv, ((a–)) - vähendamine pärast, ((–a)) - eelnev vähendamine

2) Suhteoperaatorid

Neid kasutatakse kahe operandi seoste võrdlemiseks ja leidmiseks. Järgnevalt on toodud mõned suhtelised operaatorid:

  • Võrdsus (== või -eq): See tagastab tõese, kui mõlemad operandid on võrdsed, ja vale, kui mitte võrdsed.
    Näide: $ a == $ b
  • Mitte-võrdsus (! = Või -ne): See on võrdõiguslikkuse operaatori vastand, kus see vastab tõele, kui mõlemad operandid pole võrdsed ja vastupidi.
    Näide: $ a! = $ B
  • Suurem kui (> või -gt): See vastab tõele, kui esimene operand on suurem kui teine ​​ja vastupidi.
    Näide: $ a> $ b
  • Vähem kui (<või -lt): See vastab tõele, kui esimene operand on väiksem kui teine ​​ja vastupidi.
    Näide: $ a <$ b
  • Suurem või võrdne (> = või -ge): See tagastab tõese, kui esimene operand on suurem või võrdne teise operandiga, ja vale, kui ei.
    Näide: $ a> = $ b
  • Vähem kui või võrdne (<= või -le): See tagastab tõese, kui esimene operand on väiksem või võrdne teise operandiga, ja vale, kui ei.
    Näide: $ a <= $ b

3) Boolean / loogilised operaatorid

Neid kasutatakse loogiliste operaatorite teostamiseks operandidel.

  • Loogiline JA (&& või -a): See tagastab tõeväärtuse tõeväärtuse, kui mõlemad operandid vastavad tõesele tingimusele, vastasel juhul tagastatakse vale.
    Näide. Kui a = 20 ja b = 5, muutub see ($ a-lt 10 - $ b -gt 1) valeks, kuna a ei ole väiksem kui 10
  • Loogiline VÕI (|| või -o): tagastab tõeväärtuse tõeväärtuse, kui mõni operandidest vastab tingimusele, vastasel juhul tagastatakse vale.
    Näide. Kui a = 20 ja b = 5, saab see ($ a-lt 10 -o $ b -gt 1s) tõeks, kuna b suurem kui 1 on tõene
  • Pole võrdne (!): See tagastab tõeväärtuse tõeväärtuse, kui operandi väärtus on vale ja vastupidi.
    Näiteks: kui a = true (! $ A == true) on vale

4) Failioperaatorid

Neid kasutatakse Unixi failisüsteemi erinevate failidega seotud omaduste testimiseks.

  • -b operaator: see kehtib siis, kui fail on olemas ja see on spetsiaalne blokeeritav fail, vastasel juhul tagastatakse vale
  • -c operaator: See kehtib siis, kui fail on olemas ja see on tähemärkide erifail, vastasel juhul tagastatakse vale.
  • -d operaator: See tagastab väärtuse true, kui antud failinimi on kataloog, vastasel juhul tagastatakse false.
  • -e operaator: See tagastab tõese, kui antud fail on olemas, tagastab vale.
  • -g operaator: See operaator tagastab väärtuse true, kui antud faili SGID (Set Group ID) bit on seatud true.
  • -k operaator: See tagastab tõese, kui antud faili kleepuv bit on seatud väärtusele true.
  • -r operaator: See tagastab tõene, kui antud fail on sisse logitud kasutaja poolt loetav, tagastab vale väärtuse.
  • -s operaator: see kontrollib antud faili suurust ja tagastab tõese, kui see on suurem kui null, tagastab vale väärtuse.
  • -u operaator: See vastab tõesele väärtusele, kui antud faili SUID (Set User ID) bit on seatud true.
  • -w operaator: See vastab tõesele väärtusele, kui antud fail peab kasutaja kirjutama juurdepääsu muul juhul tagastab vale.
  • -x operaator: see kontrollib ja tagastab tõese, kui antud faili saab kasutaja käivitada, tagastab vale väärtuse.

5) Bitwise operaatorid

Neid kasutatakse operandide bittide toimingute tegemiseks.

  • Bituutne JA (&): Siin teostatakse operatsioon AND iga operandi bitti.
    Näide. Vaatleme kõigi allpool toodud näidete jaoks a = 55 ja b = 23
    a & b = 01
  • Bituaarne VÕI (|): siin tehakse VÕI operatsioon operandi iga bittiga .
    Nt: a | b = 77
  • Bituaarne XOR (^): siin teostatakse XOR-i toiming igal operandil.
    Näide: a b = 76
  • Komplement (~): see täidab kompleksi igal operandi bitil ja tagastab väärtuse.
    Näide: ~ a = AA

Aritmeetilisi operaatoreid saab kasutada iseseisvalt, samas kui muud tüüpi operaatoritele tuleb lisada tingimuslikud avaldused, näiteks vahetage avaldusi selle funktsionaalsuse kasutamiseks.
Siit järeldatakse Unixi peamised operaatoritüübid koos nende näidetega.

Soovitatavad artiklid

See on juhend Unixi operaatoritele. Siin käsitleme Unixi operaatorite tutvustamist ja tüüpe, mis hõlmavad aritmeetilisi, relatsioonilisi, tõeväärtusi ja bitti jne. Lisateabe saamiseks võite vaadata ka järgmisi artikleid -

  1. VB.NET operaatorid
  2. Karjäär Unixis
  3. UNIX-i petuleht
  4. Boole'i ​​operaatorid Pythonis
  5. Bitwise operaatorid JavaScriptis

Kategooria: