Erinevus rendilepingu ja vabavara vahel

Rendileping tähendab omandiliiki, mille korral maatükil olev korter / kodu renditakse korteriomanikule teatud tähtajaks (rendiperioodiks), kuid maa omamine kuulub selle algsele omanikule / vabaomanikule. Seetõttu omab kodu- / korteriomanik rendilepingu omandiõigust ainult rendilepingu tähtajaks ja tal ei ole mingit maaomandit. Freehold tähendab nii kinnistu kui ka maa, millele see on ehitatud, omamist. Vabavarana ei ole kinnistul ajalisi piiranguid, kuna ka maa kuulub samale omanikule. Freeholdi omand on parem, kuna erinevalt rentimisest ei oma selles omandiküsimuste ega rendilepingute pikendamisega seotud ebakindlust.

Rendileping

Üürilepingu sõlmimise üldiseks näiteks on korteri omamine rendiõiguse vormis, kusjuures korteriomanik on korteriomanik, mitte aga maa, millele korter on ehitatud. Üldiselt on üürilepingu tähtajaks 99 aastat ja enamikul juhtudel. Pärast rendiperioodi lõppu jääb maaomand ja rentimise pikendamine ebakindlaks rendile antud kinnisvara puhul.

Freehold

Freehold-omandiõiguse näiteks on eraldiseisva kinnisvara / maja omamine, kus üks ostab kinnisasja tasuta omandiõigusega. Vabavara omamise korral ei pea omanik läbima üürilepingu lõppemise ja omandiõiguse lõppemise küsimusi jms.

Võrdlus üürilepingu ja vabapidamise vahel (infograafika)

Allpool on toodud 11 peamist erinevust Leasehold vs Freehold vahel

Peamised erinevused rentimise ja vabapidamise vahel

arutame mõnda olulist erinevust Leasehold vs Freehold vahel:

  • Rendileping on omandiliik, mille korral maatükk / kodu renditakse korteriomanikule teatud tähtajaks (rendiperioodiks), kuid maa omamine kuulub algsele omanikule / vabaomanikule. Freehold viitab aga nii omandi kui ka maa, millele see on ehitatud, omandisse.
  • Üürnike omandiõiguse puuduseks on ebakindlus omandiõiguse ja kinnisvara üürilepingu pikendamise osas. Omandiõigused on sellisest ebakindlusest vabad ja kogu vara kuulub selgelt omanikule.
  • Võimalik, et üürileandmise korral tuleb maksta iga-aastast maarendi, mis ei kehti kinnisasja kohta.
  • Üürileandmine võib nõuda hooldustasu maksmist ühiskonna ühiste infrastruktuuride ülalpidamise eest. Vabavara omandis peab omanik aga kinnisvara üksi hoidma ja kandma selle eest kulud.
  • Üürimisomandis on teatud tähtajaline üüriõiguse omamine. Vabavara omanduses säilitab omanik aga omandiõigused igavesti.
  • Üürilepingu sõlmimisel ei pruugi kodu omanik olla võimeline kinnistul suuremaid töid tegema. Vabavara omandis sellist piirangut siiski pole.
  • Hüpoteeklaenu kasutamine kinnisasja jaoks on suhteliselt lihtsam kui üürikinnisvara puhul.
  • Ilma varata omanikud saavad palju rohkem paindlikkust omandiõiguse müümisel või võõrandamisel.
  • Üürikinnisvara omandikulud on suhteliselt väiksemad kui kinnisomandil. Freehold-kinnistud on kõrgemate maaostuhindade tõttu kallimad.

Leasehold vs Freehold võrdlustabel

Vaatame 11 peamist võrdlust Leasehold vs Freehold vahel

S Ei

Andmed Liisinguomanike omand Freeholdi omandiõigus
1DefinitsioonRendile omamine tähendab kodu / korteri omamist rendiõiguse kaudu. Rendilevõtjal maa omandiõigused puuduvad.Freehold omand tähendab kodu / eraldiseisva hoone / kinnistu ja maa omamist nii omaniku poolt.
2NäideKorteri / ühiskonna korteri omamine üürilepingu alusel.Eraldiseisva hoone omamine tasuta omandiõiguse alusel.
3Omandiõigus pärast üürilepingu lõppemistOmandiõigus pärast üürilepingu lõppemist sõltub üürilepingu pikendamisest, mis on suures osas endiselt ebakindel.Omandiõiguse korral jääb omandiõigus omanikule, kellel on kinnisasjal / maal maaõigused.
4RendiperioodLiisinguperiood rendilepingu omandiõiguse korral on enamasti üle 99 aasta.Ei kohaldata.
5Maa üürimine aastasRendile omamise korral võidakse üürnikult nõuda maa eest teatava üüri maksmist, kuna tal ei ole maad.Vabavara omandiõiguse korral ei pea omanik kellelegi üüri maksma, kuna ta omab nii maad kui ka maja mõlemal maal.
6Ühise infrastruktuuri hooldamise kohustusÜürilepingu sõlmimisel vastutab vabaomanik ühiskonna ühise infrastruktuuri hooldamise eest, kuid koduomanikult võidakse selle eest maksta.Vabavara omandis peab omanik omandit või sellega seotud ühist infrastruktuuri iseseisvalt hooldama ja kandma ka selle kulud.
7Paindlikkus kõigi suuremate tööde jaoks ühiskonna ruumidesÜürikomisjonis ei pruugi korteriomanikul olla võimalik ühiskonna ruumides suuremaid töid teha. Kuid ta võib teatud piirangutega teha oma korteris muudatusi.Omanik võib tasuta omandiõiguse korral teha suuremaid või väiksemaid töid.
8Vara võõrandamineRendilepingu omandiõiguse korral on vara ülekandmine ühelt teisele suhteliselt keeruline ja rendiõiguse üleandmine toimub volikirja kaudu.Vabavara omandis on omanikul täielikud seaduslikud õigused vara võõrandada või müüa ja see on suhteliselt probleemivaba.
9HüpoteeklaenSee on suhteliselt keeruline kui vabavara omamine.Pangad või finantseerimisasutused omandavad kinnisvara omandamiseks laenude andmisel suuremat mugavust vaba omandiõiguse tõttu.
10OmandikuluRendipinnad on suhteliselt odavamad, kuna maa on rendile pandud.Freehold-kinnistud on suhteliselt kõrgemad maa kallinemise tõttu, kuna maad ostetakse freehold-sale alusel.
11SobivusÜürikinnistud sobivad paremini suhteliselt väiksema eelarvega potentsiaalsetele majaomanikele.Kui eelarvepiiranguid ei ole, on tasuta omandiõiguse omamine selguse ja paindlikkuse tõttu soovitav.

Järeldus - üürileping vs vaba vald

Nii üür kui ka majapidamine on juriidilised mõisted, mis kirjeldavad kinnisvara omaniku tüüpi. Rendilepingute korral renditakse maatükil olev korter / kodu kindlale tähtajaks (rendiperioodiks) korteriomanikule, kuid maa omamine kuulub algsele omanikule / valdajale. Üldiselt on üürilepingu tähtajaks 99 aastat ja enamikul juhtudel. Freehold tähendab nii kinnistu kui ka maa, millele see on ehitatud, omamist. Freeholdi omand on suhteliselt parem omandi selguse, kinnisvara müümise paindlikkuse ja hüpoteeklaenu saamise osas võrreldes rentnike omandiga. Rendile omamine sobib juhul, kui on eelarvepiiranguid, vastasel juhul on majapidamise omamine alati soovitatav.

Soovitatavad artiklid

See on juhend peamiseks erinevuseks Leasehold vs freehold vahel. Siin käsitleme ka peamisi erinevusi Leasehold vs Freehold infograafika ja võrdlustabeliga. Lisateabe saamiseks võite vaadata ka järgmisi artikleid.

  1. Majanduskasv vs majandusareng
  2. Valikud vs laos - kumb on parem
  3. Rahandus vs majandusteadus - peamised erinevused
  4. Ingel Investor vs riskikapital