Erinevus rentimise ja rentimise vahel
Üürileping on seaduslik leping, mis on siduvad kahele poolele ja mis on lepingus nimetatud tingimustel üksteisele kohustuslikud. Leping sõlmitakse sellise vara rentimiseks, mis võib sisaldada selliseid asju nagu masinad, hoone või maatükk. Sarnaselt rendilepinguga on rent ka juriidiline leping, mis sunnib kahte osapoolt vara kasutamisel vähem kui aasta.
Uurime üksikasjalikumalt rendi- ja üürimisvõimalusi:
Mitu korda vajame midagi, mida me soovime või vajame, näiteks suuremat maja, kus elada, või autot oma igapäevase pendelrännaku hõlbustamiseks. Äriüksused võivad oma tehaste rajamiseks vajada suuri masinaid ja suuri maatükke. Kuid mõnikord ei pruugi üksikisikutel ja ettevõtetel olla piisavalt vara nende varade ostmiseks. Kui konkreetse vara otsene ostmine pole võimalik, valivad paljud eraisikud ja ettevõtted liisimise või rentimise võimaluse.
Mida tähendab millegi välja rentimine?
Üürileping on kahe osapoole vaheline seaduslik leping, mille tingimused kehtivad. Lepingus on adresseeritud kaks vastaspoolt kui „üürileandja” ja „rentnik”. Vara omanikku nimetatakse rendileandjaks, vara kasutajat aga rentnikuks.
Võtame selle näite tegemiseks lihtsa näite.
Oletame, et tudeng on kolinud ülikooli kolledži lõpetamiseks uude linna ja otsib maja, kus elada. Rahaliste piirangute tõttu ei saa tudeng osta tervet maja ja otsustab seetõttu otsida igakuiseks kasutamiseks mõeldud koha selle eest tehtud maksete tagastamine. Maja omanik (üürileandja) ja üliõpilane (üürnik) sõlmivad juriidilise lepingu, mida nimetatakse üürilepinguks. Leping sisaldab kõiki üksikasju ja juhiseid rentniku poolt kinnisvara hooldamise kohta.
Rendilepingu omadused:
- Rendilepingu üheks iseloomulikuks tunnuseks on see, et ülalpidamiskohustus lasub rentnikul. Lepingus on mainitud selgeid juhiseid vara lubatud kasutamise osas ja rentnik on nendega seotud.
- Tavaliselt algab rendilepingu kestus 1 aastast ja võib kesta kuni 20 aastat, ehkki kestuse selget ülempiiri pole.
Rendilepingutel on kaks peamist kategooriat:
- Kasutusrent
- Kapitalirentid
Rendi liigitamine kasutus- või kapitalirendiks põhineb raamatupidamiskäsitlusel. Allpool on toodud tingimused, mille korral käsitletakse rendilepingut kapitalirendina:
- Kui rendilepingul tehtud maksete väärtus moodustab suurema osa vara õiglasest turuväärtusest
- Rendilepingu kestus ja väljarenditava vara tegelik kasulik eluiga on peaaegu samad
- Lepingu lõppedes on võimalus vara osta.
Lisaks piirab kapitalirent vara kajastamist finantsaruannetes „põhivarana”. Kohustus on finantsaruannetes kajastatud kohustusena.
Kasutusrendi osas selliseid nõudeid ega piiranguid ei ole. Rendimakseid saab raamatupidamise jaoks lihtsalt kuludena kajastada.
Mida tähendab millegi rentimine?
Sarnaselt rendilepinguga on üürimine kahes pooles teineteisele kohustuslik leping, nagu on nimetatud nimetatud tingimustes. Jätkakem ülaltoodud õpilase näitega ja proovigem sellest aru saada.
Oletame, et pärast maja üürilepingu sõlmimist vajas ta ülesannete täitmiseks võimsat töölauda, millel oleks erinõuded. Pikaajalise töölaua asemel vajab ta seda ainult 3 nädalat. Selle nõude täitmiseks valib ta selle kelleltki väiksemaks rendiks. See on üürimise protsess. Ta sõlmib töölaua tarnijaga vajalikuks ajaks rendilepingu.
Üürilepingu tunnused:
- Rendilepingu iseloomulik tunnus on see, et vara kasutaja ei vastuta selle ülalpidamise eest. Rentniku kohustus on tagada selle kasutuskõlblik seisukord.
- Rendilepingud sobivad paremini varade jaoks, mida kasutatakse ainult ajutiselt. Meie puhul vajab õpilane töölauda vaid mõneks nädalaks. Seega eelistaks ta pigem seda välja üürida kui sõlmida pikema tähtajaga üürileping.
- Üürimise kestus on tavaliselt lühem periood, tavaliselt maksimaalselt 1 aasta. Sarnaselt üürilepinguga on ka üürilepingul võimalus lepingut tähtaja möödumisel pikendada.
Üldiselt on üürilepingud tingimuste osas tavaliselt palju leebemad
Raamatupidamisarvestuses kajastatakse rendikulud alati ettevõtete kasumiaruandes kuluna.
Rent ja rent Infograafika
Allpool on toodud 6 peamist erinevust rentimise ja rentimise vahel 
Peamised erinevused rentimise ja rentimise vahel:
Mõlemad liisingud vs rent on turul populaarsed valikud; arutame mõnda peamist erinevust rentimise ja rentimise vahel:
- Rendileping sõlmitakse siis, kui ettevõttel ei ole vara ostmiseks vajalikku kapitali, mis on ettevõtte juhtimiseks ülioluline, samas kui rentimine toimub siis, kui vara on vaja konkreetse ülesande jaoks ja see pole ettevõtte juhtimiseks kriitiline.
- Rendilepingute kestus on tavaliselt kestnud mitu aastat, samas kui rendilepingud on sõlmitud tavaliselt vähem kui aastaks.
- Olenevalt raamatupidamiskäsitlusest on kahte tüüpi üürilepinguid, nimelt kasutusrend ja kapitalirent. Üür
- Üldiselt renditakse vara / seadmeid, mis on ettevõtte juhtimiseks üliolulised. Maad, kinnistuid või muid varasid renditakse kasutusvajaduse alusel.
- Vara hooldamist peab rentnik tegema rendilepingus. Vara rentimisel ei vastuta vara hooldamine selle kasutaja eest.
- Rendilepingutel on selged ja määratletud kasutustingimused, millega on seotud nii üürileandja kui ka rentnik. Rendilepingud on kasutustingimuste osas suhteliselt leebed.
- Rendilepinguga kaasneb vara omamise võimalus lepingu tähtaja lõppedes. Üürilepingus sellist ostuvõimalust ei anta.
Pea ja pea võrdlus Lease vs Rent
Allpool on võrdlustabel rentimise ja rentimise vahel
| Lease vs Rent võrdluse alus | Rendileping | Üürileping |
| Seotud | Liising | Üürimine |
| Tähendus | Leping, mis on siduv kahele poolele, kelle adressaadid on üürileandja ja rentnik, pikema kui aasta kestva vara kasutamiseks. | Legaalne leping, mis sunnib kahte osapoolt vara kasutamisel vähem kui aastaks. |
| Raamatupidamiskäsitlus | Raamatupidamiskäsitlus sõltub rendilepingu tüübist. | Rendikulud kajastatakse alati ettevõtete kasumiaruandes kuluna. |
| Reeglid ja määrused | Rendileping sisaldab konkreetseid tingimusi sellistes punktides nagu kasutamise, hooldamise ja tagastamise tingimused, mida mõlemad pooled peavad järgima. | Rendileping on reeglite ja tingimuste osas üldiselt palju leebem. |
| Hooldus | Selle eest peab rentnik hoolitsema | Selle eest peab vara omanik hoolitsema |
| Aegumise võimalus | Võimalus vara osta on olemas | Sellist ostuvõimalust pole saadaval |
Järeldus - rent vs rent
Kui ülaltoodud näide selgitab erinevust vara rentimise ja rentimise vahel, hõlmab tegelik elu rentimise või rentimise otsus paljude tegurite ja piirangute hoolikat kaalumist
Kui vajalik vara on ettevõtte oluline osa, on alati parem sõlmida rendileping. Näiteks peaks riistvara tootmisega tegelev ettevõte oma masinad välja rentima, mitte rentima. Teine peen tegur on garantii ja muud täpsustatud tingimused, mis kaasnevad rendilepinguga, kuna see võib hiljem osutuda äritegevuse jaoks ülioluliseks.
Üürimine on parem võimalus, kui vara on vaja väikeseks ajaks või kui ettevõte pole kindel selle vara edasises kasutamises. Kuigi üürikulu võib lühiajaliselt osutuda suuremaks, võivad üldised kulud olla pikemas perspektiivis väiksemad, kui on olemas tehnoloogiliste muudatuste oht ja see muudab vara vananemiseks.
Soovitatavad artiklid
See on juhend üürilepingu ja rentimise erinevuse vahel. Siin käsitleme ka peamisi erinevusi rentimise ja rentimise kohta infograafikaga ja võrdlustabelit. Lisateabe saamiseks võite vaadata ka järgmisi artikleid
- Lõppväärtuse oluline
- Pikaajaline vs lühiajaline kapitali kasv
- Lõppväärtus dcf
- Erinevuste ostmine vs liisimine, mida peaksite teadma
- Võlakirjade ja aktsiate võrdlus
- Võlakirjad vs võlakirjad: erinevused