Mis on DHCP server Linuxis?

DHCP tähendab dünaamilist hostikonfiguratsiooni protokolli. Iga kord, kui kliendisüsteemid võrguga ühenduvad, võimaldab dünaamiline hostikonfiguratsiooniprotokoll hankida linuxi DHCP-serverilt võrguseadistusteavet. DHCP-server on konfigureeritud muude kliendi nõutavate võrgukonfiguratsiooni parameetrite ja IP-aadresside vahemikuga. Muude parameetrite hulka võivad kuuluda domeeninimeserverid (DNS), vaikelüüsid, Syslogi hostid, NTP-serverid, puhverserverid ja X-fondi serverid.

DHCP-server peab kõigi IP-aadresside kirjet ja salvestab need kataloogi / var / lib / dhcp failinimega dhcpd.leases. See fail aitab DHCP-serveril kõigi IP-aadresside registrit taaskäivituse või isegi voolukatkestuse korral. DHCP-server määrab Rendilepinguga DHCP-klientidele IP-aadressi. Rendiaeg sõltub DHCP konfiguratsioonist või sellest, kui kaua kliendisüsteem ühendust vajab.

Kuidas DHCP server Linuxis töötab?

DHCP-server täidab oma ülesannete täitmisel samme või protsessi. Seda protsessi nimetatakse DORA-protsessiks (avastage pakkumise taotluse kinnitus).

  • Kui uus süsteem või arvuti ühendub võrguga, otsib see DHCP-serverit võrgus. Kuna sellel pole IP-aadressi, ei leia ta DHCP-serverit, saadab see DHCP-le sõnumite leidmiseks kõigi võrku ühendatud seadmetega. Seda protsessi nimetatakse ringhäälinguks.
  • Kui DHCP-server võtab vastu uue süsteemi või kliendi saadetud DHCP-avastussõnumi, pakub DHCP-server IP-aadressi ja edastab selle kõigile ühendatud seadmetele.
  • Klientarvuti või süsteem võtab vastu IP-aadressi ja edastab seejärel päringu, et ta on võrgus IP-aadressi aktsepteerinud.
  • Seejärel tunnistab DHCP-server kliendisüsteemi, et ta saab nüüd kasutada määratud IP-aadressi.
  • See on DHCP-serveri töö ja seda protsessi nimetatakse seetõttu DORA-ks (avastage pakkumise taotluse kinnitus).

Eelised

  • DHCP aitab IP-aadresside haldamisel. See aitab vältida dubleerivate IP-aadressidega seotud probleeme. Ilma DHCP-ta tuleb IP-aadressid käsitsi määrata. Määramise ajal peate meeles pidama, et iga klient saab kordumatu IP-aadressi ja kui klient siirdub teise võrku, tuleb muuta käsitsi vormistamise vajadust, mis on keeruline töö. DHCP aitab sellest väsitavast tööst üle saada, kuna see määrab ja haldab IP-aadresse ilma administraatori sekkumiseta.
  • DHCP-server toetab BOOTP-i kliente, st kliendid saavad hõlpsalt muuta oma võrgu BOOTP-ist DHCP-le. DHCP-server saab vastata nii DHCP-klientide kui ka BOOTP-klientide taotlustele. BOOTP-i kliendid saavad teavet ja vajavad serverist käivitamiseks IP-aadressi.
  • DHCP-server aitab administraatoril määrata eraldatud IP-aadresside rentimise aja kas käsitsi või mitte.
  • Iga kliendi käsitsi IP-aadressi seadistamine pole vajalik.
  • DHCP-server aitab tuvastada võrgus esinevat volitamata DHCP-serverit.
  • DHCP-server aitab seostada kahte või enamat dünaamilist IP-aadressikogumit erinevates IP-võrkudes või alamvõrkudes.
  • Konfiguratsiooniteave salvestatakse DHCP andmehoidlasse. Seega pole selle konfiguratsiooni muutmiseks vaja klienti sisse logida. Muudatusi saab teha andmehoidlas oleva teabe muutmisega.
  • Kui BOOTP-relee ruuterit pole olemas, saab DHCP-serveri konfigureerida toimima ka BOOTP-releeagendina.
  • Võrguserverist alglaadimiseks vajaliku teabe saamiseks ei ole vaja kasutada RARP-i (Reverse Address Resolution Protocol) ega algparameetrite faili, klient saab ülesande täitmiseks kasutada DHCP-serverit.
  • DHCP-server võimaldab mitmekihilisel käsitsemisel paljusid kliente korraga.
  • Kui mõni klient pole siis võrguühenduseta, aitab DHCP-server selle kliendi IP-aadressi teisele kliendile või arvutile ümber määrata.
  • See aitab vähendada võrgus olevate arvutite konfigureerimiseks või uuesti konfigureerimiseks kuluvat aega.
  • IP-aadresside automaatne määramine aitab vältida konfiguratsioonivigu, mis tekivad enamasti IP-aadressi teabe käsitsi sisestamise tõttu.
  • Seda on lihtne kasutada ja see toetab iga DHCP-d toetavat opsüsteemi.

Kuidas DHCP-serverit konfigureerida?

Alates privilegeeritud EXEC-režiimist tuleb DHCP (Dynamic Host Configuration Protocol) serveri konfigureerimiseks kasutada järjestikku järgmisi käske:

1. Konfigureerige terminal: see käsk võimaldab siseneda globaalsesse konfiguratsioonirežiimi.
2. IP dhcp- bassein: see käsk loob DHCP-serveri aadressivahendi ja võimaldab siseneda DHCP-komplekti konfiguratsioonirežiimi.
3. Võrk (Network Number Mask): see käsk määrab alamvõrgu võrdenumbri ja DHCP aadressivaramu maski.
4. Domain - Name Domain: see käsk määrab kliendi domeeninime.
5. DNS-i erveri aadress: see käsk täpsustab DHCP-kliendi jaoks saadaoleva DNS-serveri IP-aadressi.
6. Default - ruuteri aadress: see käsk täpsustab DHCP kliendi vaikeruuteri IP-aadressi.
7. Välju: see käsk võimaldab naasta privilegeeritud EXEC-režiimi.
8. Service dhcp Interface Type Number: See käsk lubab liideses DHCP-serverit.

Järeldus

Selles artiklis oleme arutanud DHCP-serveri toimimist, eeliseid ja seadistamise viise. DHCP-server lubab põhimõtteliselt määrata IP-aadressid võrgus olevatele kliendisüsteemidele. Seda on lihtne ja lihtne kasutada ning see vähendab IP-aadresside konfigureerimise ja uuesti konfigureerimise aega.

Soovitatavad artiklid

See on Linuxis asuva DHCP-serveri juhend. Siin käsitleme DHCP-serveri konfigureerimist, DHCP-serveri eeliseid ja puudusi. Lisateavet leiate ka meie muudest soovitatud artiklitest -

  1. Mis on Linux?
  2. Linuxi eelis
  3. Linuxi distributsioonid
  4. Samba server Linuxis
  5. Linuxi puhverserver (eelised)
  6. 12 parimat Mac-i ja IP-aadresside võrdlust
  7. Põhjalik juhend Linuxi operaatoritele

Kategooria:

Tarkvaraarendus