Mis on UNIX?
Unix on stabiilne, mitme kasutajaga opsüsteem, mille arendasid esmakordselt välja 1970ndatel Ken Thompson, Dennis Ritchie ja teised AT&T laboris. See on mitme ülesandega operatsioonisüsteem, mis sobib kõige paremini nii serverite, lauaarvutite kui ka sülearvutitega. Selles teemas õpime tundma Unix Shelli käske.
UNIXi arhitektuur
Siin on järgmine UNIX-i arhitektuuri mainimine
- 1. kiht: riistvara
See kiht koosneb kõigist kasutatavatest riistvararessurssidest.
- Kiht 2: tuum
Kernel on nagu opsüsteemi süda. See on riistvara ja opsüsteemi vahelise interaktsiooni režiim. Samuti haldab see süsteemi tõrgeteta toimimiseks ressursse kasutavaid ajastamisprotsesse.
- Kiht 3: koorekäsud
Inimesel on võimalus suhelda opsüsteemiga ja käskida tal alustada teatud protsesse. Tõlki kasutatakse juhul, kui anname käsu kõigi nende käskude hulgast, mille jaoks määratlus on määratletud ja mida raamatukogudes hoitakse.
Mõned näited käskudest on cp, mv, kass, grep, id, wc, nroff, a.out ja palju muud.
- Kiht 4: rakenduskiht
See käivitab antud välised rakendused. See on rakenduste täitmiseks äärepoolseim kiht.
Unixi kesta käskude loetelu
Siin on loetelu allpool mainitud Unixi kesta käskudest:
- Põhiline.
- Vahepealne.
- Täpsemad.
Vaatame üksikasjalikult ülaltoodud Unixi kesta käskude loetelu
1. Põhiline
a. Failide loetlemine (ls) - käsku ls kasutatakse kõigi kataloogide failide loetlemiseks.
Süntaksid ls - directory_name
Näide - ls test
| valik | Kirjeldus |
| on -a | Kõigi failide loetlemiseks peidetud failidega, mis algavad tähega "." |
| ls -värv | Näitab värvilist nimekirja, mis võib olla (= alati / mitte kunagi / automaatne) |
| ls -d | Kõigi kataloogide loetlemiseks |
| on -F | Kirjetele ühe tähe lisamine |
| ls -i | Kõigi juhtumeid eiravate failide loetlemiseks |
| ls -l | Faili kõigi üksikasjade loetlemiseks |
| ls -la | loendi pikk vorming koos peidetud failidega |
| ls-lh | loendi pikk vorming loetava failisuurusega |
| ls -ls | pika vorminguga loend koos failisuurusega |
| ls -r | nimekiri vastupidises järjekorras |
| on -R | loend rekursiivselt kataloogipuu |
| ls-s | loendi faili suurus |
| on -S | järjesta faili suuruse järgi |
| ls -t | sordi kellaaja ja kuupäeva järgi |
| on -X | sorteeri laiendi nime järgi |
b. Failide loomine ja vaatamine - 'käsku cat saab kasutada faili loomiseks või faili sisu kuvamiseks.
Süntaks - cat >filename
Näide - kass> test1.dat - loob faili ja jääb ootama, kuni sisend faili kirjutatakse.
cat filname - kuvab faili sisu ekraanil .
c. Failide kustutamine - faili kataloogist kustutamiseks kasutatakse käsku 'rm'.
Süntaksifaili rm filename
| Silt | Kirjeldus |
| -f, -jõud | ignoreerige olematuid faile, ärge kunagi seda küsige. |
| -i | enne iga eemaldamist. |
d. Failide teisaldamine ja ümbernimetamine - käsku 'mv' kasutatakse faili teisaldamiseks ühest asukohast teise. Seda käsku saab kasutada ka faili ümbernimetamiseks, kuna lähtefail kustutatakse ja luuakse uus fail.
Süntaks - mv
Näide - mv test1.dat test2.dat - siin kopeeritakse test1 faili sisu test2.dat samas kataloogis ja test1.dat fail kustutatakse.
e. Kataloogide tegemine - Unix annab meile ka käsu luua oma kataloog. See on täpselt nagu oma kausta loomine, kuhu saaks salvestada kõiki asjakohaseid faile.
Süntaks - mkdir
Näide - mkdir / abi / sand / results - see käsk loob kataloogi kataloogis / abi / sand path. See käsk ei tööta, kui / abi / sand / path pole olemas.
2. Vahepealne
a. Chmod - mõnikord, kui peame kirjutama kaitstud faili, peame muutma failile või kataloogile antud õigusi. Käsku chmod kasutatakse sobivate õiguste andmiseks. Kuid peaks teadma lubade andmise mustrit.
Lube antakse kui rwxrwxrwx
Peame määrama loa 1-le, kui peame selle lubama, ja 0-le, kui see peab keelama.
Näiteks - kui keegi soovib anda kasutajatele ja teistele ainult lugemis- ja täitmisõigusi, kuid kõik õigused grupile. Siis peame määrama selle väärtuseks "101111101". Ja see tähendab '575', kui teisendada kümnendkohtadesse kolmikutes. Seega anname lubade andmiseks käsu nagu
Näide - chmod 575 file1.dat
b. Otsi - seda käsku kasutatakse failide või kataloogide otsimiseks nii konkreetsest kataloogist kui ka selle alamkataloogidest.
Süntaks - find
Näide -
| Võimalus | Kirjeldus |
| -aja n | Tagastab väärtuse true, kui failile pääseti juurde n päeva tagasi |
| -aja n | Tagastab väärtuse true, kui faili muudeti n päeva tagasi |
| - kellaaeg | Tagastab väärtuse true, kui faili sisu muudeti n päeva tagasi |
| -nimi | Tagastab true, kui failinimi vastab kindlale mustrile |
| -suurus | Tagastab true, kui faili suurus on n plokki. |
| -tüüpi c | Tagastab väärtuse true, kui otsitav fail on tüüpi c (kui c = 'f' tähendab, et see on fail; kui 'd' tähendab, et see on kataloog) |
Näide - kui keegi soovib kataloogist otsida failinimesid 'test1', peaks ta andma käsu nagu -
find –type f –name test1 /abi/sand - see käsk annab kogu test1 faili kataloogis / abi / sand
c. chown - faili omaniku muutmine. Mõnikord soovib keegi faili omanikku muuta nii, et sellel failil töötaval inimesel oleks kogu juurdepääs sellele failile. Ainult faili omanikul on õigus faili omandiõigust muuta.
Süntaks : chown (owner) (file)
Näide : testi1 omaniku muutmine kasutajanimeks „aaggasa” eeldusel, et selle omanik on praegune kasutaja
> chown aaggasa test1
d. chgrp : faili grupi omandiõiguse muutmine. Seda käsku kasutatakse rühma muutmiseks, kuhu fail kuulub. Ainult faili omanikul on õigus faili omandiõigust muuta.
Süntaks : chgrp (group) (file)
Näide : muutke testi1 rühm rühmaks2, eeldusel, et see kuulub praegusele kasutajale.
> chgrp group2 test1
e. Pea: Unix annab meile selle käsurida, mis võimaldab faili esimese osa välja tõmmata. See kirjutab tulemuse standardväljundile.
Süntaks - head
| Võimalus | Kirjeldus |
| -n | Kasutatakse tuuatavate ridade arvu määramiseks |
| –C | Kasutatakse tootavate baitide arvu määramiseks. |
| -q | Kasutatakse päiserea summutamiseks. |
Näide - kui keegi soovib faili esimesed 5 rida lahti tõmmata, peame seda kasutama
>head –n 5 /abi/sand/test1.dat
Märkus . Vaikimisi näitab UNIX 10 rida, kui peakäsklusega pole suvandit täpsustatud.
f. Saba: Unix annab meile selle käsurea utiliidi faili esimese osa eraldamiseks. See kirjutab tulemuse standardväljundile.
Süntaks - tail
| Võimalus | Kirjeldus |
| -n | Kasutatakse tuuatavate ridade arvu määramiseks |
| –C | Kasutatakse tootavate baitide arvu määramiseks. |
| -q | Kasutatakse päiserea summutamiseks. |
Näide - kui keegi soovib faili esimesed 5 rida lahti tõmmata, peame seda kasutama
>head –n 5 /abi/sand/test1.dat
Märkus . Vaikimisi näitab UNIX 10 rida, kui peakäsklusega pole suvandit täpsustatud.
3. Edasijõudnud
a. Grep: see on käsuutiliit, mis aitab otsida failist kindlat mustrit või tähemärki. Tagastab kõik read, mis vastavad selle faili mustrile.
Süntaks - grep
| Võimalus | Kirjeldus |
| -n | Kuvage sobitatud read ja nende rea numbrid. |
| -v | Mustriga mittevastavate joonte printimiseks. |
| -l | Failinimede loendi kuvamiseks. |
| -c | Mustriga kooskõlas olevate joonte arvu saab kaevandada. |
| -h | Kuvage sobitatud read, kuid ärge kuvage failinime |
| -i | Eirab, sobivuse juhtumit |
| -w | Tervikliku sõna kokkulangemiseks väljendis |
b. ln: linkide ja linkide loomine failide ja kataloogide jaoks. Sümboolne link koosneb eriliigist failist, mis sisaldab viidet teisele failile. See aitab luua linki failide vahel. Seal on 2 tüüpi linke ”-
- Pehme link - see viitab abstraktsele teele faili.
- Kõva link - see viitab selle faili täpsele asukohale,
Pehme lingi loomiseks kasutatakse käsku ln.
Süntaks - ln -s (source_filename) (symbolic_filename)
Näide - Kui soovime luua pehmele lingile l1 tee '/ abi / sand / dir1', siis peame täitma järgmise käsu: -
>ln link1 /abi/sand/dir1
See käsk loob lingi praeguses kataloogis asuvasse kataloogi
Lingi täitmise kontrollimiseks-
ls –l
Väljund - lrwxrwxrwx 1 priya priya 16 2007-09-25 22:53 link1 -> / abi / sand / dir1
c. cut - seda käsuutiliiti kasutatakse konkreetse veeru failist ekstraheerimiseks. Veeru ekstraheerimiseks peame määrama eraldaja, mis aitab selle faili veerge eristada.
Süntaks - cut
| Võimalus | Kirjeldus |
| -c | Fikseeritud laiusega väljade jaoks kasutatakse suvand -c. |
| -d | Eristaja täpsustamiseks. Vaikimisi on eraldajaks vahekaart. |
| -b | Kaevandatavate baitide arvu täpsustamiseks |
| -f | Väljavõtte vajava välja numbri täpsustamiseks. |
Näide - kui keegi soovib teise välja kaevandada failist 'city.txt', kus '|' käsitletakse veergude eraldajana.
cut –d “|” –f 2 city.txt
Järeldus - Unix Shelli käsud
Unixi käsud on väga võimas tööriist, mis aitab kasutajal protsesse teostada ja mitmesuguseid soovitud toiminguid teha. Selle sisseehitatud parser aitab erinevate skriptikeelte abil arengut. Selle võimsa käskude komplekti abil saab täita kõiki funktsioone, isegi neid, mida on vaja registritest lugeda.
Soovitatavad artiklid
See on juhend Unixi kesta käsklustest. Siin arutame Unixi kesta käskude (põhi-, kesk-, täiustatud) loendit Unixi arhitektuuriga. Võite lisateabe saamiseks vaadata ka järgmisi artikleid -
- Mis on Unix Shell?
- Unixi failisüsteem
- UNIXi administraator
- Unixi operaatorid