Stressi juhtimise oskused
Oleme kõik tuttavad sõnaga „stress”, tänapäeval on sellest saanud moodne mõiste. Vaimne stress, mida ei märgata, viib füüsilise stressini. Enamik inimesi ei saa oma stressiga korralikult hakkama ega suuda sellega piisavalt toime tulla. Arstid, teadlane, psühholoog kinnitavad, et suur protsent haigusi on psühhosomaatiliste põhjustega; neid haigusi põhjustavad pinged, surved või negatiivne ellusuhtumine, mis mõjutavad keha ja vaimu ning põhjustavad aja jooksul meditsiinilisi häireid. Lisaks kaotavad tugevalt stressis olevad eetilised väärtused nagu inimlikkus, lugupidamine, kaastunne ja teiste eest hoolitsemine. Seega on stress väga riskitegur, millega me oma igapäevases elus tegeleme. Oluline on mõista stressi põhjust ja õppida tõhusaid abinõusid, et muuta meie stress pigem eustressiks kui stressiks. Selles teemas õpime tundma stressi juhtimise oskusi.
Mis on stress ja stressijuhtimine?
Stress on vaimne reaktsioon meie kehakogemustele, mis on tingitud nõudlikust asjaolust või sündmusest, mis nõuab viivitamatut tegutsemist ja tähelepanu. See reaktsioon innustab meie närvisüsteemi tootma adrenaliini ja kortisooli hormooni ning vabastama selle meie veresüsteemis; järk-järgult pärsib see meie immuunsuse, seedetrakti ja reproduktiivse süsteemi funktsioone. Seetõttu on füüsilise ja vaimse vormis püsimise jaoks oluline meie stressitasemega tõhusalt toime tulla.
Stressi juhtimine on protsess, mis aitab inimesel enesehoolduse, lõdvestumise harjutamisel stressi taset kontrolli all hoida ja pakub ka mõnda tehnikat stressiga toimetulemiseks selle ilmnemisel. See on “tehnikate ja programmide kogum, mis on mõeldud selleks, et aidata inimestel oma elus stressiga tõhusamalt toime tulla, analüüsides konkreetseid stressitekitajaid ja astudes positiivseid samme nende mõju minimeerimiseks” (Meditsiini Gale Entsüklopeedia).
Stressi põhjused
Stressi tegelik põhjus on inimestel erinev; olukord võib olla üksikisiku jaoks stressirohke, kuid teiste jaoks võib see osutuda väljakutsuvaks. Erinevaid stressirohkeid olukordi ja olukordi, mis paljude inimeste jaoks vaevavad, nimetatakse stressitekitajateks. Stressorid tekitatakse meie enda ettekujutuse järgi, sõltuvalt meie isiklikest omadustest, mõtteprotsessist, harjumustest, olemasolevatest ressurssidest ja nii edasi. Mõni inimene peab konflikti allikaks finantsküsimusi, terviseprobleeme, suhete konflikte, tööga rahulolu jne, samas kui mõni inimene muutub mõne argise teema, näiteks hõivatud ajakava ja ajaline surve, stressiks. Tegelikult, kui väljakutsed on suuremad kui meie võime neid silmitsi seista, tunneme me stressi.
Stressi mõju
Peame stressi alati oma mõtte negatiivseks muljeks. Kuid keerulisest olukorrast ülesaamiseks on stiimuli käivitamiseks kasulik teatav pinge. Teatud kogus positiivset stressi, mida nimetatakse eustressiks, on meie positiivse energia tugevdamiseks ülitähtis. Teisest küljest põhjustab negatiivne stress, mida me nimetame stressiks, igasuguste füüsiliste, vaimsete ja käitumisprobleemide eest. Allolev diagramm selgitab erinevaid stressitaseme mustreid meie endil.
Stressiga toimetuleku olulisus
Kui hakkame elama suure stressitasemega, mõjutab see nii meie vaimset tasakaalu kui ka füüsilist tervist. Me kahjustame tervislikku eluviisi ja isegi suur stressi tase kahjustab ka meie tootlikkust. Meie elu lõppeesmärk on nautida tasakaalustatud elu koos õigeaegse töö, tervislike suhete, lõõgastumise ja lõbusa ajaga. Sellepärast on tõhus stressijuhtimine hädavajalik, et meie stressitasemega tõhusalt toime tulla, kui see ilmneb, et saaksime selgelt mõelda, oma ametialast rolli produktiivselt täita ja tervislikku elu nautida.
Erinevad oskused või tehnikad stressiga toimetulemiseks
Stressijuhtimise protsessis on meie oskus leida allikas, kust stress algab; stressi ilmnemise vältimiseks kohe alguses peaksime järgima mõnda strateegiat. Kuid stressi ohjamise strateegiad on inimesel erinevad, lähtudes inimese stressoritest. Stressi tõhusaks toimetulekuks on mitmesuguseid stressijuhtimise tehnikaid. Mõned lähenemisviisid, mis käsitlevad stressi nii füüsiliselt kui ka psühholoogiliselt ning aitavad arendada vastupidavusoskust.
Mõned kasulikud stressijuhtimise tehnikad hõlmavad järgmist:
- Aja juhtimine: ajalised piirangud võivad inimeste elus stressi esile kutsuda. Töögraafikud muutuvad mõnikord ülekoormatud, mis põhjustab mõnede inimeste ülekoormamist. Sellise olukorra haldamiseks saab koostada prioriteetide plaani, kuidas tööd vastavalt teha. See aitab vähendada stressi ja isegi juhitavat ajakava, mille saab tähtaegselt täita.
- Enesepiirangud: enda piiratuse tundmine ja vastavalt oma töö tegemine aitab leevendada tarbetut stressi. Oma piiride loomine on tervislikuks stressivabaks elamiseks hädavajalik. Piirid tähendavad seda, et loome oma heaolu eest hoolitsemiseks endale mõned sisereeglid. Mõnikord on hea mitte kaasata võistlusmõtteid, mis võivad samuti stressi süvendada. Soovitav on oma meelsus sellisest mõttest kõrvale kalduda ja osaleda mõnes tegevuses, mis pakub teie meelele lõõgastust ja värskendust.
- Sõbralik suhtlusvõrgustik: Mõnikord aitab toetav sõprade ja sugulaste võrgustik väljakutsuvale olukorrale vastu seista, pakkudes stabiilsust ja vähem stressi. Nende julgustavad sõnad ja kuulavad kõrvad muutuvad toetavaks.
- Vähendage müra: võite proovida tähelepanu kõrvale juhtida igasuguste tehnoloogiliselt arenenud vidinate jaoks ja hallata mõnda aega vaikuses püsimiseks. Võite märgata, et need asjad, mida peate igapäevaelus kõige olulisemaks, on väga triviaalsed.
- ABC tehnika: Üldtuntud ABC (A - ebaõnne või stressi tekitav olukord, B - uskumused või olukorrale reageerimise viis, C - tagajärjed või teie veendumus) tehnikat tutvustas esmakordselt psühhiaater DR. Albert Ellis ja hiljem võttis selle vastu Martin Seligman. Tehnika eesmärk on mõelda optimistlikult.
- Tervislik toitumine: tervislik tasakaalustatud toitumine annab kehale ja vaimule funktsiooni; see aitab meil igas olukorras hakkama saada. Alkoholi, kofeiini ja suhkru tarbimise vähendamine on tõestatud viis stressi või ärevuse vähendamiseks. Kui meie keha saab vajalikke toitaineid, võib stress tekkida meie igapäevaelus.
- Harjutus: Järjepideva rutiinse treeningu säilitamine on märk tervisliku eluviisi järgimisest. Treening aitab meie kehal vähendada pingeid ja lõdvestada lihaseid.
- Meditatsioon: Kasutage oma füüsilise ja vaimse olemise kontrollimiseks sügava hingamise, hingamisharjutuste, jooga, jooga magamise, meditatsiooni tehnikaid. Meditatsioon aitab rahustada meie keha ja vaimu, et äratada meie sisemine jõud.
- Uneharjumus: enda noorendamiseks on vajalik piisav uni. See on kasulik meie immuunsuse suurendamiseks ning suurendab ka vaimset erksust, mälu ja keskendumisvõimet.
Järeldus
Tegelikult tekib stress seetõttu, et meie mõistus on igal pool, kas kahetsedes minevikku või ülistades tulevikku. Sellepärast peaksime arendama teatud stressijuhtimisoskust, et igapäevases tegevuses stressiga toime tulla ja tervislikku elu jumaldada.
Soovitatavad artiklid
See on olnud stressi juhtimise oskuste juhend. Siin oleme arutanud mõningaid kasulikke stressijuhtimise tehnikaid ja erinevaid oskusi stressiga toimetulemiseks. Lisateabe saamiseks võite vaadata ka järgmist artiklit -
- Töökoha ebakindluse stress
- Stressi depressioon
- Stressiintervjuu
- Ehitusprojektide juhtimine