Sissejuhatus Linuxisse

Selles teemas käsitleme mõnda Linuxi põhitutvustust järgmiste mõistetega

Mis on opsüsteem?

Iga kord, kui me sisse lülitame oma arvuti / sülearvuti, kuvatakse ekraan, kus saame teha paljusid toiminguid, nagu dokumentide redigeerimine, Interneti sirvimine, videote esitamine, tarkvara installimine jne. Nüüd on meil aga uudishimu, kuidas kõik need tegevused elektroonilised seadmed? Kuidas aitab meie seadme protsessor meid teostatavate tegevuste osas? See on opsüsteem, mis aitab meil riistvaraga suhelda.

Opsüsteem (OS) on see, mida peame oma elektroonilise seadmega töötama. Kui loete seda oma elektroonilises seadmes, kasutate OS-i eeliseid. Paljud meist on kasutanud paljusid populaarseid OS-sid, nagu Windows, Apple, OS, kuid siin käsitleme LINUXi.

Mis on Linux?

Linux on opsüsteem, see on täpselt nagu Windows ja Mac OS X. Opsüsteem on tarkvara, mis kasutab kõige rohkem selliste seadmete riistvara nagu sülearvuti, töölaud või vahelehed. Lihtsal viisil võib öelda, et opsüsteem on sild tarkvara ja riistvara vahel. Ilma OS-ita pole võimalik tarkvara ega programmi käivitada ega käivitada.

Linuxi komponendid

Ülaltoodud jaotises oleme uurinud Linuxi sissejuhatust, nii et nüüd õpime Linuxi komponente. Kuna Linuxi arhitektuuris on peamiselt järgmised komponendid: Riistvara, Kernel, Shell ja Utiliidid:

  • Riistvara: perifeersed seadmed, näiteks RAM, HDD, CPU, moodustavad koos riistvarakihi opsüsteemi LINUX jaoks.
  • Kernel: Linuxi OS-i põhiosa nimetatakse Kerneliks, see vastutab paljude opsüsteemi LINUX tegevuste eest. See suhtleb otseselt riistvaraga, mis pakub madala taseme teenuseid, näiteks süsteemi riistvaraandmete pakkumist. Meil on kahte tüüpi tuumasid - monoliitse kernel ja MicroKernel
  • Kest: kest on kasutaja ja kerneli liides, see peidab kerneli funktsioonide keerukuse kasutajalt. See võtab kasutajalt vastu käske ja teostab toimingu.
  • Utiliidid: Operatsioonisüsteemi funktsioonid antakse kasutajale utiliitidest. Süsteemi utiliitidest saab kasutada individuaalseid ja erifunktsioone.

Linuxi omadused

Pärast Linuxi sissejuhatuse ja Linuxi põhikomponentide õppimist hakkame õppima Linuxi omadusi. Linuxi saab käskude abil kasutada, mis täidab järgmisi funktsioone:

  • Linuxi käske kasutatakse ühe või mitme ülesande täitmiseks, nt kopeerimine, kleepimine, otsimine jne.
  • Käskude abil saab ülesandeid mõne programmi täitmiseks tõhusalt ja tulemuslikult täita

Käsud peaksid olema kirjutatud kesta, see on nagu meie ja tuum Linuxi vaheline kommunikaator, mis teisendab riistvara abil täidetava inimkoodi. Saame koodi käivitada faili leidmiseks, samuti võime kirjutada koodi keerukamate koodide käivitamiseks, näiteks saame käsu ühe käsu väljundis täita, selleks peame kasutama "|" (torude eraldajat) ) kahe või enama käsu vahel. See tähendab, et toruhaldur toimib kahe käsu ühisena. Allpool on toodud näited mõlemast üksikust käsust ja mitmest käsust, mis ühendavad toru.

nt

  • grep - faili mustri otsimine
  • sort - sorteerige järjekorda
  • uniq - näita ainult ühte eksemplari identseid asju. Need on üksiku näited. Need käsud võivad töötada eraldi või saame neid kasutada millegi tõmbamiseks, kasutades neid kõiki nt. grep ARC * txt | sorteeri | uniq> output.txt

Ülaltoodud käsk otsib sõnadest „ARC” kõiki faile, mille laiend on „txt”, ja see salvestab kirje koopia uude faili „output.txt”.

Need olid vähesed näited käskudest, kus saame neid kasutada oma funktsionaalsuse saavutamiseks.

Linuxi süsteemide praegune rakendus

Linuxi arendajad olid juba varakult täielikult keskendunud võrguteenuste pakkumisele, kuid Linuxi tegelik takistus oli kontorirakenduste, näiteks MS-iga ühilduvate kontorirakenduste, näiteks tekstitöötlusprogrammide, arvutustabelite, esitluste jms toetamine. Pärast kõigi teetõkete saamist olime saanud väga stabiilse vabavaralise OS-i. Linuxit kasutatakse serveripoolses osas laialdaselt, kuna seda peetakse kõige stabiilsemaks ja usaldusväärsemaks platvormiks, mis pakub andmebaasi- ja kauplemisteenuseid sellistele ettevõtetele nagu Amazon, tuntud veebipood, USA postkontor, Saksamaa armee ja paljud teised. Interneti-teenuse pakkujad on leidnud tulemüüri, puhverserveri ja veebiserveri, Linuxi teenused väga kasulikud ning Linuxi kasti leiate iga UNIXi süsteemi administraatori käeulatusest, kuna sellel on väga sõbralik ja mugav haldussüsteem. Linuxi ei kasutata mitte ainult personaalarvutites, sülearvutites, vaid ka väikestes vidinates, nagu PDA, mobiiltelefonid, nutikellad jne.

Tuhanded ettevõtted ja valitsused üle kogu maailma kasutavad taskukohasuse, madalama litsentsitasu ning aja ja raha tõttu Linuxi OS-i. Linuxi kasutatakse paljudes elektroonilistes seadmetes, allpool on toodud loetelu neist:

  • Dell Inspiron Mini 9 ja 12
  • Garmin Nuvi 860, 880 ja 5000
  • Google Android Dev Telefon 1
  • HP Mini 1000
  • Lenovo IdeaPad S9
  • Motorola MotoRokr EM35 telefon
  • Üks sülearvuti lapse kohta XO2
  • Sony Bravia televisioon
  • Sony Reader

Linuxi eelised ja puudused

Pärast kõigi komponentide, omaduste ja põhjaliku sissejuhatuse tutvumist Linuxiga uurime Linuxi eeliseid ja puudusi:

Linuxi eelised

  1. Linux on tasuta ja seda saab Internetist alla laadida, registreerimise, värskenduste ega muu varjatud hind pole varjatud.
  2. Linux on paindlik, st Linuxi saab installida mis tahes riistvarasse, kui kasutaja pole kindel, millist opsüsteemi tema masinasse saab installida, saab ta Linuxiga edasi minna.
  3. Linux on välja töötatud nii, et see saab kogu aeg töötada ilma taaskäivitust alustamata ning selle funktsiooni tõttu saab paljusid rakendusi ajastada rahulikel kellaaegadel.
  4. Linuxi jaoks turbemudel põhineb Unixil, see on väga turvaline ka Interneti ja muude rünnakute vastu.
  5. Linuxi saab kohandada vastavalt nõudele ja veaparandused on väga kiired, kuna see on avatud lähtekoodiga ja me leiame Internetis lahenduste leidmiseks palju inimesi.

Linuxi puudused

  1. Linux on litsentseeritud GNU avaliku litsentsi (GPL) alusel, mis soovitab kõigil muuta ja levitada muudetud versiooni. Seega on meie vajadustele vastava versiooni leidmine pisut segane.
  2. Linux ei ole eriti kasutajasõbralik ja võib algajatele pisut segadusse ajada.

Soovitatavad artiklid

See on olnud Linuxi tutvustamise juhend. Siin on räägitud opsüsteemist, Linuxi tööst, arhitektuurist ja käskude täitmisest ning ka sellest, millised on Linuxi kasutamise plussid ja miinused. võite lisateabe saamiseks vaadata ka järgmist artiklit -

  1. Sissejuhatus GIT-i
  2. Sissejuhatus JavaScripti
  3. Sissejuhatus masinõppesse
  4. Andmekaevandamise tutvustus

Kategooria:

Tarkvaraarendus