UNIX-i petuleht - sissejuhatus
UNIX on mitme kasutaja ja mitme pere operatsioonisüsteemide rühm, mis loodi algselt AT&T UNIX-ist. Selle uurimistöö arendamist alustati algselt AT&T Bell Labori uurimiskeskuses 1970ndatel. Selle töötasid välja Dennis Ritchie, Ken Thompson, Brian Kernighan, Joe Ossanna ja Douglas McIlroy Bell Labs'is. Algselt ilmus see aastal 1971. See litsentsiti tasuta ja avatud lähtekoodiga toodete ning mõne funktsiooni omandiõigusega litsentsi alusel. Vaikeliidesed on graafiline kasutajaliides (GUI) ja käsuridade liides (CLI). See oli kirjutatud täielikult montaažikeeles ja C programmeerimiskeeles. Sellele anti üle Turingi auhind.
Selles UNIXi artiklite petmise lehes räägime sellest, mis on UNIX ja erinevad UNIXi käsud.
UNIX-i käskude ja sisu petmisleht:
UNIX-i käske saab sageli diferentseerida või rühmitada võimsate käskude erinevatesse kategooriatesse, näiteks failikäsud, protsessihalduskäsud, tihendamine, võrguga seotud, failiõigused, otsimine ja SSH-ga seotud. Allpool on loetelu UNIX-i käskude petulehest, mis täidavad UNIX-i operatsioonisüsteemis erinevaid funktsioone ja toiminguid:
|
UNIX-i käsud |
Kirjeldus |
|
Faili sisend / väljund |
|
| ls | Kataloogi kuvamiseks. |
| pwd | Praeguse kataloogi kuvamiseks. |
| mkdir kaust | Uue kataloogi loomiseks nimekaustaga |
| cp f1 f2 | Faili f1 kopeerimiseks faili f2 |
| mv f1 f2 | Faili f1 teisaldamiseks faili f2, kui on olemas fail nimega f2 |
| rm f1 | F1-nimelise faili kustutamiseks |
| rm –r fail | Faili sunniviisiline eemaldamine |
| rm –r dir | Kataloogi nimega dir kustutamiseks |
| rm –rf dir | Kataloogi sunniviisiline eemaldamine nimega dir |
| rm –f f1 | F1 sunnitud eemaldamiseks |
| puutefail | Faili loomiseks või värskendamiseks |
| rohkem faili | Faili sisu printimiseks väljundina |
| peafail | Faili esimese 10 rea sisu printimiseks väljundina |
| sabafail | Faili viimase 10 rea sisu printimiseks väljundina |
|
PROTSESSIVALDUSED |
|
| ps | Kõigi OS-s praegu aktiivsete protsesside kuvamiseks |
| tappa pid | Protsessi tapmiseks mainitud protsessi id kui pid |
| fg | Et tuua hiljuti jooksnud töö esiplaanile |
| bg | Kõigi praeguste taustal töötavate protsesside või tööde loetlemiseks |
| ülaosa | Kõigi töötavate protsesside kuvamiseks. |
|
VÕRGU |
|
| ifconfig | Kõigi võrguga seotud üksikasjade, näiteks kõigi määratud IP-aadresside IPv4 ja IPv6, võrguliideste jne loetlemiseks |
| netstat | Loetlemaks kõik käimasolevad ühendused kohalikus süsteemis ning kuulatavate sadamate üksikasjad ja teenused, mis ootavad taotlusi. |
| nslookup | DNS-i otsingu pärimiseks ja seotud andmete leidmiseks. |
| hostinimi | Kaardistatud hostinime ja IP-aadressi üksikasjade teadmiseks. |
|
OTSIMINE |
|
| leidma | Määratud kataloogis olevate failide otsimiseks. |
| grep | Valitud ridade otsimiseks kõigist failidele, mis vastavad antud mustrile. |
| grep | Antud ridadel mustri otsimiseks. |
| grep –rn | Mustri rekursiivseks otsimiseks antud kataloogist, sealhulgas rea numbri järgi. |
| grep –r | Mustri rekursiivseks otsimiseks antud kataloogis oleva mustri järgi. |
| käsk | grep | Mustri otsimiseks käsu antud väljundis. |
| Otsige fail üles | Kõigi faili esinemisjuhtude leidmiseks värskendatud käsuga üles ehitatud andmebaasi registripõhise süsteemi abil. |
| Faili leidmine | Faili kõigi esinemiste leidmiseks reaalses süsteemifailide kataloogis. |
Tasuta näpunäited ja näpunäited Unixi käskude petulehe kasutamiseks: -
- UNIX-i opsüsteemil on kernel, mis on süsteemi tuum, mis koordineerib kõiki funktsioone erinevate toimingute tegemiseks.
- Sellel on Shell, mis töötleb utiliiditaotlusi kasutaja poolt terminalis pakutavate UNIX-käskude tõlgendamise kaudu.
- Kogu UNIX-i petulehel olevad andmed on korraldatud failisüsteemis.
- Sisselogimiskäsku kasutatakse UNIX-i süsteemi sisse logimiseks kehtiva kasutajana enne mis tahes toimingu tegemist, samas kui väljalogimine on käsk süsteemist kasutajana välja logida.
- Korpuse skriptimine on programmeerimisviis, mida kantakse UNIX-i pettelehel, et kerneli kesta skriptid (käskude seeria) käivitada UNIX-i operatsioonisüsteemis.
- UNIXis sisalduva failisüsteemi turvalisus põhineb kasutaja juurdepääsuõigustel, näiteks R, W või X, mida nimetatakse R - lugemisõiguseks, W - kirjutamisõiguseks, X - loa täitmiseks.
- UNIX-i süsteemis on kasutaja käsutustes juurdepääsuõigused erinevad.
UNIX-i käskude peiteleht on järgmine:
|
UNIX-i käskude petuleht |
Kirjeldus |
| chmod | Failirežiimi muutmiseks või muutmiseks |
| chmod u | Failirežiimi muutmine kasutajaks |
| chmod o | Failirežiimi muutmiseks muuks |
| chmod r | Failirežiimi muutmiseks lugemiseks |
| chmod a | Failirežiimi muutmiseks kõigile |
| chmod g | Failirežiimi muutmiseks rühmaks |
| chmod x | Failirežiimi muutmiseks käivitamiseks kataloogile juurdepääsu kaudu |
| chmod w | Failirežiimi muutmiseks kirjutamiseks ja kustutamiseks |
| chmod - | Failirežiimi muutmiseks loa eemaldamiseks |
| chmod + | Failirežiimi muutmiseks loa lisamiseks |
- Erinevate suurte failide tihendamiseks võib kasutada erinevaid faile, näiteks gzip, zcat, tar, gunzip jne, erinevate tar-failide tihendamiseks ja lahtipakkimiseks, ZIP-vormingus arhiivifailide loomiseks jne.
UNIX-i petmisleht - järeldus
UNIX-i opsüsteeme kasutatakse enamasti enamikus serverimajutussüsteemides, et pakkuda väga skaleeritavaid ja väga kättesaadavaid süsteeme. UNIX-i süsteemide peamised omadused ja eelised on mitme ülesande täitmine ja mitmete kasutajate võimalused mitme ülesande täitmiseks, et säästa aega ja ressursse töötlemistoimingute pikaajaliseks täitmiseks. Teine petulehe UNIX kasutamise eelis on selle turvalisus ja töö kiirus antud aja jooksul, mis annab tõhusaid ja tulemuslikke tulemusi. UNIXil on erinevad kohandatud funktsioonide pakkumiseks erinevad opsüsteemide variandid nagu Linux, BSD jne. UNIX on paindlikum ja seda saab installida erinevatesse masinatesse, samuti on see tasuta kasutatav ja avatud lähtekoodiga, mis vähendab palju üldkulusid ülalpidamiseks ja on opsüsteemi disaini ning turvalisuse ja juurdepääsufunktsioonide abil väga kasulik.
Soovitatav artikkel
See on olnud juhend UNIX-i petulehe kohta. Siin oleme arutanud UNIX-i petulehe sisu ja käsklusi ning tasuta näpunäiteid ja näpunäiteid. Lisateabe saamiseks võite vaadata ka järgmist artiklit -
- 4 tõhusat Shell-skripti tüüpi Linuxi algajatele (kasulik)
- UNIX-i intervjuu küsimused
- Petturileht SQL (käsud, tasuta näpunäited ja nipid)
- Linux vs Ubuntu
- 10 parimat kasulikku Linuxi rakendust süsteemiadministraatoritele
- Cheat Sheet JavaScript: eelised