Mis Perl on?

Perl on põhimõtteliselt keel, mida kasutatakse dünaamiliste veebisaitide loomisel, süsteemi administreerimisel, teksti töötlemisel. Selle kujundas Larry Perl 31 aastat tagasi, 18. detsembril 1987. Alustame Perli operaatoritest.

Perli operaatorid

Nagu iga teine ​​keel, saab Perli operaatoreid liigitada järgmistesse kategooriatesse:

  1. Aritmeetikaoperaatorid
  2. Võrdõiguslikkuse operaatorid
  3. Ülesande operaatorid
  4. Bitwise operaatorid
  5. Loogilised operaatorid
  6. Tsitaaditaolised operaatorid
  7. Mitmesugused operaatorid

Vaatame siis ükshaaval läbi Perli operaatorite:

1. Aritmeetikaoperaatorid:

Nagu nimigi ütleb, on aritmeetilised operaatorid harjunud tegema aritmeetilisi operatsioone, nagu lahutamise liitmine jne.

Võtame siis kaks operandi a ja b väärtustega $ a = 10, $ b = 30

  • + (Lisamine) : Seda kasutati väärtuste lisamiseks lisamisoperaatori mõlemal küljel: $ a + $ b = 40
  • - (lahutamine): seda kasutatakse parempoolse külje lahutamiseks vasakpoolsest küljest: $ b - $ a = 10
  • * (Korrutamine): seda kasutatakse operaatori mõlemal küljel olevate väärtuste korrutamiseks $ a * $ b = 300
  • / (Jagunemine): seda kasutatakse vasakpoolse operandi jagamiseks parempoolse operandiga $ b / $ a = 3
  • % (Moodul ): seda kasutatakse vasakpoolse operandi parempoolse operandi jagamiseks ja ülejäänud summa tagastamiseks $ b% $ a = 0
  • ** (eksponentsiaalne): seda kasutatakse võimsuse arvutamiseks $ b ** $ a annab 30, mis on tõstetud võimsusele 10.

2. Võrdõiguslikkuse tagamise operaatorid:

Neid nimetatakse relatsioonioperaatoriteks, nii et hoidkem nii a kui b väärtused samad, mis aritmeetiliste operaatorite korral:

  • == (võrdne) : nagu nimigi ütleb, kontrollib, kas kahe operandi väärtus on võrdne või mitte, kui nad on võrdsed, saab tõeks. Sel juhul ei ole $ a == $ b tõene.
  • ! = (mitte võrdne): nagu nimigi ütleb, kontrollib, kas kahe operandi väärtus on võrdne või mitte, kui nad pole võrdsed, siis saab tõeks. Sel juhul on tõsi $ a! = $ B
  • > (Suurem kui): See operaator kontrollib, kas kahe operandi väärtus on teineteisest suurem või ei ole $ a> $ b tõene.
  • <(Vähem kui): See operaator kontrollib, kas kahe operandi väärtus on teineteisest väiksem või pole tõene $ a <$ b.
  • > = (Suurem kui võrdne): See operaator kontrollib, kas kahe operandi väärtus on üksteisega suurem või võrdne. Meie puhul ei ole $ a> = $ b tõene.
  • <= (Vähem kui võrdne): See operaator kontrollib, kas kahe operandi väärtus on üksteisega väiksem või sellega võrdne. Meie puhul on tõsi $ a <= $ b.

Kontrollime nüüd Perli stringi võrdsuse operaatoreid, muutkem väärtuseks $ a = ”nil” ja $ b = “abc”

  • See : see kontrollib, kas vasakpoolse targa stringi argument on väiksem kui parema targa stringi argument. Meie juhul ei ole $ a It $ b tõsi.
  • gt : see kontrollib, kas vasakpoolse targa stringi argument on suurem kui parema targa stringi argument. Meie puhul on tõsi $ a gt $ b.
  • le: see kontrollib, kas vasakpoolse targa stringi argument on väiksem või võrdne parema targa stringi argumendiga. Meie puhul on vale $ a Ie $ b vale
  • ge: see kontrollib, kas vasakpoolse targa stringi argument on suurem või võrdne parema targa stringi argumendiga. Meie juhul on $ a ge $ b vale.

3. Tööülesannete täitmise operaatorid:

Muutame a ja b väärtused varasemateks väärtusteks 10 ja 30. Perl toetab järgmisi määramisoperaatoreid:

  • =: See on määramisoperaator. See määrab väärtuse paremalt poolt vasakule, näiteks $ c = $ a + $ b, mis teeb väärtuseks c kuni 40.
  • + = : Seda nimetatakse lisa- ja määramisoperaatoriks. See lisab vasakule operandile parema operandi ja määrab vasakule operandile tulemuse väärtuse.
  • - =: Seda nimetatakse lahutajaks ja määramisoperaatoriks. See lahutab parempoolse operandi vasakpoolsest operandist ja määrab tulemuse väärtuse vasakule operandile.
  • * = : Seda nimetatakse mitmekordseks JA määramise operaatoriks. See korrutab parema operandi vasakust operandist ja määrab tulemuse väärtuse vasakule operandile.
  • / = : Seda nimetatakse jagamiseks ja määramise operaatoriks. See jagab parema operandi vasakust operandist ja annab tulemuse väärtuse vasakule operandile.

4. Bitwise operaatorid:

Perl toetab järgmisi bittide kaupa operaatoreid:

  • & (Binaarne ja): see kopeerib bitid tulemuseks, mis on mõlemas operandis.
  • | (Binaarne VÕI): see kopeerib tulemuseks bitid, mis asuvad kummaski operandis.
  • (Binaarne XOR): kopeerib natuke, kui see on seatud ühte operandisse, mitte mõlemasse.

5. Loogilised operaatorid:

Perl sisaldab järgmisi loogilisi operaatoreid:

  • Ja (loogiline JA): kui mõlemad operandid tõeks saavad, naaseb operaator tõeseks.
  • VÕI (loogiline VÕI): kui mõni operandidest pole null, siis muutub see tõeseks.
  • Ei (loogiline EI): see pöörab ümber operandi loogilise oleku.

6. Operaatoritele sarnane kvoot:

Perl toetab järgmisi kvooditaolisi operaatoreid:

  • q (): see sisaldab stringi üksikutes jutumärkides. näiteks q (nil) muutub nulliks.
  • qq (): see sisaldab stringi kahekordsetes jutumärkides. näiteks qq (nil) muutub nulliks.
  • qx (): see ümbritseb stringi tagumiste jutumärkidega.

7. Mitmesugused ettevõtjad:

Perl sisaldab järgmisi mitmesuguseid operaatoreid:

  • . (Binaarne operaatori punkt): seda kasutatakse kahe stringi liitmiseks. Kui $ a = ”nil” ja $ b = “def” $ a. $ B = “nildef”.
  • x (kordusoperaator): see tagastab korduva vasakpoolse operandi stringi. Korduste arv on määratud parempoolse operandiga. Näiteks: ('-' x 3) annab '-'.
  • ++ (automaatne juurdekasvu operaator): see suurendab väärtust ühe võrra. Väärtus peab olema täisarv. Näiteks: kui $ a = 10 $ a ++ annab 11.
  • - (automaatne vähendamise operaator): see vähendab väärtust ühe võrra. Väärtus peab olema täisarv. Näiteks: kui $ a = 10 $ a–, siis antakse 9.

Soovitatavad artiklid:

See on olnud Perli operaatorite juhend. Siin oleme arutanud Perli operaatorite erinevaid tüüpe koos näidetega. Lisateavet leiate ka meie muudest soovitatud artiklitest -

  1. Pythoni operaatorid näidetega
  2. MySQL-i erinevad operaatorid
  3. Operaatorid Matlabis
  4. PostgreSQL-i operaatorid

Kategooria: